Marius Dirdal, Norra suursaadik Eestis

Tänasel päeval on Euroopa rahvaste ühte hoidmine liitlaste ja partneritena tähtsam kui kunagi varem. Norra ja Eesti on partnerid, kes teevad koostööd välispoliitikas ja riigikaitses. Kuid meid seob rohkem kui puhas julgeolekupoliitika.  

Eesti on tuntud oma saunakultuuri poolest ja sama hästi on teada, et Eesti jagab seda kultuuri Soomega. Seevastu ühisosa Norra saunakultuuriga on vähem tuntud. 

Soome-ugri kultuur Põhja-Norras

Alustan isikliku looga: kui olin 9-aastane, kolis mu pere pealinna Oslo piirkonnast Ida-Finnmarki Norra kirdeosas, ülevalpool põhjapolaarjoont ja veidi idapool Zhytomyrist või Istanbulist. See on koht, kus päike paistab suvel 24/7, kuid pika, külma ja pimeda talve ajal ei tõusegi ta üle horisondi.

Minu uus kodulinn Vadsø oli ja on ka praegu Soome elanikkonna keskus Norras. Peagi kohtasin oma uusi soome päritolu sõpru, keda sageli kutsuti kveenideks või lihtsalt soomlasteks. Tänapäeval on kveeni elanikkond Norras tunnustatud rahvusvähemusena, kuid tol ajal ei olnud soome-kveeni päritolu midagi sellist, mida inimesed tavaliselt uhkusega näitasid. Sellele vaatamata andsid soome perekonnanimedega inimesed, nagu Hoftaniska, Hildonen, Seipajärvi, Niskavara jne, teatud soome-ugri mõju kohalikule kogukonnale põhjas. Kuna etniline norra enamus oli rahvusvähemusi palju aastaid maha surunud, oli ka saunakultuur kannatanud, kuid minu pere avastas peagi, et kuigi enamikul inimestel ei olnud oma sauna, oli avalike ja ühissaunade kasutamine palju rohkem levinud kui Lõuna-Norras. Nii sai saunas käimisest minu jaoks loomulik harjumus. 

Praegu on soome-kveeni kultuuritaustaga inimesed tunnustatud rahvusvähemusena oma kultuuripärandit tagasi nõudmas. Seega on traditsiooniline saunakultuur järjest rohkem tagasi tulemas ja saunade ehitamine Finnmargis edeneb hoogsalt. 

Vanade traditsioonide taassünd

See ei tähenda, et saunad on Põhja-Norra või minu kodumaa soomlaste jaoks ainulaadsed. Norra badstue ehk sauna areng on sügavalt juurdunud meie kultuuri- ja sotsiaalajaloos, kajastades nii praktilisi kui ka kogukondlikke aspekte Norra elus üldiselt. Aurusaunade kasutamine ulatub tagasi viikingiajastusse, kuid keskajal sattus badstue vaimulikkonna põlguse alla ja kadus Norra taludest peaaegu täielikult. Enamikke badstue maju hakati kasutama siis hoopis kala ja liha kuivatamiseks ja suitsutamiseks. See on vastupidine Eestile ja Soomele, kus saun elas üle keskaja ning saunatraditsioon on tugev ja katkematu. 

Kuigi Norras on vana saunakultuur ja vanad rituaalid võib-olla kadunud, on saunade kasutamine tegelikult erinevatel kujudel säilinud ja omandanud ajaloo eri aegadel erineva tähtsuse. Avalikud üldkasutatavad saunamajad olid 19. ja 20. sajandi industrialiseerimise ajal rahvatervise ja hügieeni seisukohalt olulised ning peaaegu kõigis Norra suvilates – „suvemajades“, mida kasutatakse tavaliselt ka talvel – on badstue. Neil on vaba aja veetmise funktsioon, mida peetakse võib-olla isegi veidi luksuseks, kuid badstue ei ole osa inimeste igapäevaelust ja meil puuduvad sügavad kultuurilised tähendused ja seosed, mis ümbritsevad soome ja eesti sauna.   

Viimase 10-15 aasta jooksul on aga Norras toimunud saunakultuuri taaselustamine – seekord on saun toodud maalt linnadesse ja eramajadest avalikku ruumi. Osaliselt on see tingitud tagasipöördumisest vanade traditsioonide ja lihtsa eluviisi juurde, kuid see väljendab ka kasvavat tähelepanu heaolule ja tervisele, kuna inimesed avastavad uuesti nii sooja kui ka külma kasulikkuse. Nüüdseks on taaselustatud saunakultuurist saanud Norra kultuuri sümbol, mis meelitab turiste, kes soovivad kogeda seda ainulaadset osa Skandinaavia elustiilist. 

Norras on saunade ehitamine ja kasutamine tõusuteel. Kõikjale on tekkimas puuküttega saunad. Oslot on isegi mõned Soome meediaväljaanded juba nimetanud maailma uueks saunapealinnaks. Oslo Saunaliit on algatanud mitmete avalikult kasutatavate saunade ehitamise Norra pealinna, sealhulgas mitu ujuvsauna Oslo fjordil. Ujuvad saunad, kuhu pääseb otse kesklinnast, on eriti atraktiivsed nii kohalike kui ka turistide jaoks ning neist on saanud silmapaistev vaatamisväärsus kõigile Oslot külastavatele inimestele. Raske on ületada sauna, kust saab otse Norra fjordi värskesse ja soolasesse vette sukelduda – võimalik, et seal peal on ka jääkiht. 

Saunaga seotud suhted 

Norra on taas saunamaa. Saunakultuur erineb Eesti omast, kuid tõmme kuumuse ja auru ning vabatahtlike külmade supluste vastu on sama. Saunas peitub lihtsuse võlu ja saun on hea vestluse ja teiste inimestega sideme loomise koht. Saunakultuur on midagi, mis aitab kaasa norralaste ja eestlaste lähendamisele, midagi, mis on meil ühine. Selles mõttes on saun suurepärane vahend diplomaatia jaoks. 

Seepärast osalesin eelmisel aastal koos diplomaatiliste kolleegidega Euroopa saunamaratonil Otepääl ja olen ka sel aastal kutsunud mõned entusiastlikud ja kogenud saunamehed Oslo Saunaliidust ühinema minuga „ametlikus“ Norra meeskonnas, et osaleda 14. Euroopa Saunamaratonil. Loomulikult soovime võita, kuid ennekõike leida uusi sõpru ja tugevdada Norra ja Eesti rahvuste vahelisi häid suhteid. Sauna tervendavat ja suhetele hästi mõjuvat jõudu ei tohiks alahinnata. Liitlaste ja partnerite vaheliste pingeliste suhete ajal peaksime ilmselt kasutama sauna rohkem diplomaatilise vahendina. Seega on saunapoliitika ka julgeolekupoliitika.

Norra Suursaatkond